Otsisid märksõna "vaatamisväärsused lääne-virumaal"

Jäneda Mõis, Külalistemaja-Hostel

JÄNEDA MÕIS pakub looduskaunis värvika ajalooga paigas võimalust korraldada konverentse, seminare, üritusi ning erinevaid võimalusi aktiivseks puhkuseks. Jäneda küla oma 650-aastase kultuurilooga pakub avastamisrõõmu nii rahu kui ka teravate elamuste ihkajaile. Jäneda mõisa külalised leiavad majutust KÜLALISTEMAJAS ,...

Kaarma Lubjaahjud ja Paemurd

Kaarma maa-ahju kaarjat muruga kaetud seina võib näha Kaarma bensiinijaama kõrval, kus ahju sisse on paigutatud piknikulaud. Kaarma paemurru sein aga jääb mõnisada meetrit lõuna poole. Selle lõikab läbi valgustatud jalgratta-kõnni-suusatee.

Kadrina Katariina Kirik

Saleda torniga pühakoda. Vaadata on palju; seinamaalid, hiliskeskaegne krutsifiks, haruldane orel. Kirikuaias Vabadussõja mälestuskalju. Enne kirikusse sisenemist taskuks vaadata kiriku välisseina mida ehivad väikesed ristimärgid.

Katku Allikas

Katku allikast, mis asub kirikust lõuna pool, saab alguse 122 km pikkune Pedja jõgi. Paar km ida pool, Katkuküla all, asus küll kaugem allikas, kuid see on jäänud tiigi põhja, väljavoolav oja aga muudetud kraaviks.(Katk tähendas vanas kõnepruugis allikaauku).

Kiltsi Loss ja Admiralituba

XVIII sajandi lõpul rajatud KILTSI MÕISAANSAMBEL Lääne-Virumaal on üks Eesti suurejoonelisemaid ja omapärasemaid. Loss püstitati keskaegse XV-XVI sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. Kuigi Kiltsi oli väike, ilma sisehoovita linnus, oli tema seotus XVI sajandi sõjaliste sündmustega märkimisväärne. Suurim...

Kohala Mõis

Kohala mõisas , mis on ehitatud 1880 aasta esimesel poolel, on 1996/97 aastal majutuseks kohandatud keldrikorrus. Seal asusid mõisaaegsed vanad juurviljahoidlad. Toad on unikaalsed oma interjööri poolest. Lisaks loovad tubadele meeleolu kivist võlvlaed. Tubadel puuduvad traditsioonilised toa numbrid. Selle asemel on antud...

Kõrveküla Puhkekeskus

Kõrveküla Puhkekeskus asub Lääne-Virumaal Jäneda külje all metsade keskel, Tallinnast 65 km, Aegviidust 10 km ja Rakverest 60 km kaugusel. Suures puhkemajas on 29 voodikohta ning seminari/peoruum. Puhkemaja-palksaun asub tiigi kaldal ja sobib väiksemale seltskonnale saunaõhtu ja tähtpäevade pidamiseks ning peredele...

Käsmu Kabel ja Kalmistu

Käsmu külas asub 1863. aastal külaelanike rahaga ehitatud puitkabel. Ümbritsevale kalmistule on maetud üle 30 külale kuulsust toonud kapteni. Kalmistul asub Eesti üks ilusamaid hauamonumente, mis püstitati kapten Tiedemanni noorelt surnud lemmiktütre Signe mälestuseks. Soomes metalli valatud monument valmis 1937 aastal.

Käsmu Meremuuseum

Käsmu tuletorn ja meremuuseum

Lammasmäe Puhkekeskus

JAHIMAJA on puhkekeskuse süda. Selles asub 2 kaunist saali – hubane kaminasaal ja avar seminarisaal. Lisaks saab Jahimajas nautida sauna- ja basseinimõnusid. Seminarisaalis saab peale seminaride korraldada mitmesuguseid üritusi ja pidusid, näiteks juubeleid või pulmi. Saalis olevaid laudu on võimalik paigutada U- või...

Laululinnu Külalistemaja

Laululinnu Külalistemaja asub Tallinnast 100, Tartust 110, Rakverest 25 ning Tamsalust 4 kilomeetri kaugusel. Majutus 1, 2 ja 3 kohalistes tubades, kokku 12 voodikohta. Lisaks ööbimisele saab siin korraldada seminare, kuni 35-le osalejale või hoopis meeldivaid koosviibimisi sõpruskonnaga. Suur terrass võimaldab korraldada...

Letipea Tuletorn

Tuletorn asub Kunda lähedal Letipea neemel ning märgistab põhjarannikul etteulatuvat Letipea poolsaart ja aitab merel orienteeruda. Esimese puidust tuletorni, mis oli merepinnast 40 jala kõrgune, ehitas kaupmees Šerbin. Märk oli abiks metsaveol Narvast Tallinna, tehes ohutumaks Uhtju saarte ja Letipea neeme vahelise kitsa...

Liiduri Lubjaahjud ja Paemurd

Kiltsist Järva-Jaani-Pikevere poole 2,2 km kaugusel raudteeülesõidust teest 250 m lõuna pool suure väetisekuuri lähedal asuvad *Kiltsi(Liiduri) lubjaahjude varemed ja vana *paemurd. Lubjaahjusid oli kokku kolm. Neist lähim on hästi säilinud, ovaalse põhiplaaniga, mõõtmetega 10 x 5. Kõrgus 5 m. Külgmisi (kütte)avasid on 3 ja...

Liigvalla Mõis

Taani hindamisraamatus mainitud külana, mõisana 1558. Siis kuulus mõis Vene bojaarile. 17. saj läks mõis Rehbinderite kätte.1797- 98 valmis uus kahekorruseline härrastemaja, mis koos Varangu mõisaga kuulub Järvamaa esinduslikemate mõisahoonete hulka. Ühine ehitusmeister J. H. B. Walter Tartust tingis ka sarnase...